On kindlaks tehtud, et klaasike veini lõunasöögi kõrvale aitab ära hoida südame- ja veresoonkonna haigusi ja südameinfarkti ohtu. Prantsuse paradoks on, et prantslased tarbivad küll rohkesti loomseid rasvu, aga enneaegne suremus südamehaiguste tõttu on suhteliselt väike. Seda on seostatud alkoholi korrapärase tarvitamisega (klaas veini lõunasöögi kõrvale). Klaas lahjat alkoholi päevas aitab vähendada viimaste uuringute järgi isegi vähirakkude teket. NB! Südant ei kaitse mitte täielik karskus ja pudel veini, vaid igapäevane väike veinikogus. Kasulik olevat just punane vein, mis kaitseb ühtlasi ka veresooni. Kui suur annus alkoholi on kahjulik, siis väike toimib ravimina. Veinis on lisaks ka antioksüdante, mis aitavad ravida põletikke. Siiski on ka mõõdukal alkoholitarbimisel omad ohud, nimelt tekib alkoholisõltuvus väga kergesti.
Alkoholist lähtuv heaolutunne ja meeleolu tõus soodustavad seda. Õnneks ei ole alkoholism päritav haigus, aga selleks võib olla eelsoodumus olenevalt vanemate harjumustest. Teine ohtlik asi on maksakahjustus, mis areneb pikkade aastate jooksul. Suurim salliv kogus maksa seisukohalt on 80 g alkoholi päevas. Vere füsioloogiline alkoholisisaldus on 0,02- 0,03 promilli, mis moodustub ainevahetuse käigus. Kuna alkohol on sõltuvusmürk, siis hinnatakse selle mõju eriti kahjulikuks lastele ja alaealistele, rasedatele ja imetavatele naistele, alkoholiprobleemidega inimestele, maksa- ja kõhunäärmehaigetele (ja paljude teistegi haiguste puhul pole soovitav). Langetõve puhul peaks täielikult välistama.
Eesti vanasõna ütleb, et esimene suutäis viina (veini, õlut vm. napsi) on terviseks, teine julguseks ja kolmas on juba ülearu. Väike kogus lõõgastab, suurem tekitab hilisemat ahistustunnet. Oluline on alkoholi pruukimise puhul hea seltskond ja mõnus koosolemine.
Uuringutes on leitud, et 1-4 klaasi nädalas ei tekita sõltuvust. Kuna vein on happelisuse tõttu kõige lähem inimese maomahlale, siis on vein ka kõige tervislikum. Inimese maomahla pH tase on 2,1-2,3, veinil on 2,3-2,4, naturaalmahlal 4, õllel 5. Veinis on mitmeid vitamiine ning rammusa lihatoidu kõrvale juues aitab see rasvu lahustada, tekitab head kolesterooli, paneb vere libedamalt voolama, kiirendab seedeprotsessi. Vähendab ka söögitoru- ning maovähi riski, lahustab sapi- ja neerukive. On leitud, et punase veini joojatel on vanemas eas parem mälu, nende luud on tugevamad ja eluiga pikem. Vein aitab ka pingeid maandada. Punane vein hoiab igemed terved. 65% üle 50-ne aastastest kannatab igemepaistetuse käes, mis põhjustab lõpuks hammaste väljakukkumise.
Kasulik on aga ainult naturaalne kvaliteetne vein, mitte odav suhkruga magustatud “peedivesi”. Päevane maksimaalne veinikogus on naisele 1-2 klaasi, mehele 1-3 klaasi ja soovitavalt koos toiduga ning heas seltskonnas. Pärast 65-ndat eluaastat peaks piirduma 1 klaasiga päevas. Vanematel naistel aitab toonust tõsta tilluke pits head konjakit.
Kuigi väga ammustest aegadest ravimina tuntud, ei ole alkohol mingi imemikstuur. Näiteks tumedad viinamarjad asendavad veini nende jaoks, kes alkoholi pruukida ei tohi, mahla ja viinamarju võib aga rohkem tarbida kui veini. Nii võib raske söögi kõrvale juua hoopis punastest viinamarjadest pressitud mahla ning toime on sama. Alkohol võib avaldada organismile nii head kui halba mõju, see piir on õhkõrn. Mõõdukates annustes toidu kõrvale tarbituna pikendab täisväärtuslikku eluiga, rohke kogus aga kiirendab vananemist, tõstab maksahaiguste riski, joobes inimestega juhtub rohkem õnnetusi. Alkoholitarbimisega on nagu kõigega siin maailmas, sellesse on vaja suhtuda mõõdutundega. Kui seda ei suudeta, siis on targem üldse loobuda. Mõõdutundetus (olgu see söömine, joomine, maiustamine, seks, sport, töö vms.) viib alati tasakaalust välja ja see kahjustab tervist ning lühendab eluiga.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.
